Hea treeneri otsingul

Endiste maailma tippude palkamine treeneritena on viimaste aastate kasvav trend. Stefan Edberg, Ivan Lendl, Boris Becker, Amelie Mauresmo on vaid mõned nimed pikas nimekirjas.

 

Maailma meeste esinumber Sir Andy Murray ütles ühes hiljutises intervjuus, et ta vajab oma treenerit (Ivan Lendl), et püsida edetabeli tipus. Endised tipud teavad kogemusest, mida tähendab tennisemaailma tippu jõudmine ja seal püsimine ning üha rohkem mängijaid tahab seda nendelt õppida. Kõik see justkui kinnitab arvamust, et treenides nagu tipud, toitudes nagu tipud ja kopeerides tippude käitumist, loovad noored mängijad ka endale eelise kunagi tippu jõuda. Kuid kas see on ikka nii?

Loomulikult tuleb ala parimatelt õppida, kuid tuleb ka aru saada, et erinevates arenguetappides on vaja teha erinevaid asju ja edu tagab pigem õigete otsuste tegemine õigel ajal, kui oma parimas füüsilises vormis olevate sportlaste päevakava ja dieedi kopeerimine.

Hea treener arvestab oma õpilase individuaalsete omaduste ja vajadustega ja loob just sellise arengukava, mis on parim just selle konkreetse mängija jaoks. Hea treener mõjutab mängijat nii väljakul kui ka selle kõrval ja arendab temas nii sportlikke kui ka inimlikke omadusi. Treener võib avada mängija potentsiaali ja motiveerida teda jõudma oma võimaluste tippu, kuid vale tegutsemise korral võib ka arengut pärssida. Aga kes on hea treener? On see endine mängija või pikaajaliste kogemustega pedagoog? On ta range ja tõsine või hoopis positiivne ja hea huumorimeelega?

Proovime siinkohal murda mõned enamlevinud müüdid.

Treener peab olema hea mängija.

Treeneril peab olema piisavalt mänguoskust, et vajadusel oma õpilasega pallivahetust hoida ja olema võimeline oskuste treenimiseks vajalikke mängusituatsioone luua. Samas pole teatud tasemel treeneri mänguoskus enam oluline – mängija treenib sparringpartneriga ja treener palle tagasi lööma ei pea.

Treener peab olema range ja nõudlik.

Nõudlikkus ei ole ilmtingimata pidev näägutamine, pigem võiks treener luua motiveeriva keskkonna, mis innustaks mängijat pidevalt arenema. Pidev vigadele tähelepanu pööramine võib motivatsiooni hoopis vähendada. Eriti nooremas vanuses peab mängija tegevust nautima, seega on hea huumorimeel treeneri jaoks väga vajalik. Loomulikult ilma distsipliini kaotamata.

Iga trenn peab olema intensiivne ja väsitav.

Mängijat väsitada ei ole suur kunst, küll on seda tark planeerimine. Hea, sporditeooria teadmistega treener teab, et mõned asjad, nagu näiteks uute oskuste õppimine, vajavad puhanud sportlast. Seega võib vahel füüsiliselt kerge trenn olla osa suuremast plaanist ja tehtud põhjusega.

Head mängijad teevad keerulisi asju.

Parimad mängijad teevad lihtsaid asju väga hästi ja järjepidevalt. Hea treener oskab panna tähele detaile ja töötada järjepidevalt arenguks vajalike asjade kallal. Keeruliste harjutustega mängija segadusse ajamine loob küll illusiooni raskest treeningust, kuid ei ole alati efektiivne.

Kui treener oskab ise, siis oskab ta ka õpetada.

Oskus teha ja oskus õpetada on erinev. Heaks näiteks oli hiljutine Head’i reklaam, kus Murray’lt küsiti, mis hoidega ta eeskätt lööb. Mees jäi pikalt mõtlema, siis palus reketit ja alles peale liigutuse imiteerimist oskas hoiet näidata. Parimad mängijad teevad asju intuitiivselt ja ei oska liigutusi seletada ega põhjendada. Hea treener peab aga täpselt teadma kuidas ja miks mingit liigutust või otsust tehakse ja kuidas seda mängijale õpetada.

Kui treeneril on kogemusi mängijana, siis on ka teadmised.

Kui tipptasemel mängija vajab suurturniiril enda kõrvale inimest, kes omab selles situatsioonis kogemust ja oskab vajadusel toetada ja nõu anda, siis nooremate tennisistide puhul see vajalik ei ole. Hea treener oskab arengut planeerida aastateks ette ja teab täpselt mida ja millal treenida. Ainuüksi enda kogemusest ei piisa. Treeneril peavad olema piisavad sporditeooria alased teadmised, et tegevusi planeerida.

Hea treener teab palju harjutusi.

Inimesed on erinevad ja omandavad oskusi erinevas tempos ja erineval viisil. Hea treener oskab sellega arvestada ja omab oma arsenalis erinevaid võtteid sama oskuse õpetamiseks. Tänapäeval ei ole raske erinevaid harjutusi leida, tähtis on see, et neid harjutusi osatakse ka õigel ajal ja eesmärgipäraselt kasutada. Tennis ei ole ainult liigutused. See on keeruline mäng, mis vajab palju erinevaid oskusi.

Mida peaks arvestama treeneri valikul?

Nii nagu on erinev iga mängija, on erinev ka sellele mängijale sobiv treener.

Kuna treener peab lisaks mängijale tegema koostööd ka lapsevanemaga, võiks alustada põhiväärtuste määramisest. Kui tähtis on teie jaoks ausus, punktuaalsus, huumorimeel, enesearendamise soov? Kas treener peab olema avatud ja tegema koostööd teiste treenerite, õpetajate, füsioterapeutidega? Kas suudate teha koostööd inimesega, kes on motiveeritud, kuid ei oma kogemusi? Treenerid on inimesed ja inimestel on erinevad iseloomud. Kui teate mõnda omadust, mida te kannatada ei suuda, või mõnda, mis peab olema olemas inimesel, keda suudate usaldada, siis pange see paberile.

Lisaks isiklikele omadustele, peavad treeneril olema ka oskused. Treener pole tegev ainult väljakul, vaid peab tegema erinevaid töid – autojuht, psühholoog, reisiagent jne. Treeneri valikule võib läheneda nagu autoostule – milliseid omadusi mul vaja on? Võtmeta sisenemine, nahkistmed ja rooli soojendus on toredad lisad, aga need kõik maksavad. Nii on ka treeneriga – kogemuste, teadmistega treenerid, kes suudavad koostada aastaplaani, teavad milline hotell on järgmiste võistluste sihtkohas parim ja kus on lähim tenniseklubi, et trenni teha, küsivad oma töö eest ka õigustatult rohkem raha.

 Treeneri valikul võikski arvestada vajaduste, võimaluste ja eesmärkidega.

Kui eesmärgiks on tekitada lapses huvi tennise ja spordi vastu või sisustada tema vaba aega paar korda nädalas peale kooli, siis sobib kooli või kodu lähedal asuv klubi, kus laps saaks harjutada koos sõpradega lõbusa treeneri käe all, kes suudab olla aktiivne, hoida motivatsiooni kõrgel ja ei pinguta üle oma ootustega mängijate suhtes.

Võistlussportlastel vanuses 12-14 on seevastu vaja treenerit, kes omab teadmisi sporditeooriast ja suudab koostada adekvaatse aastaplaani, teab millal tõsta või langetada treeningute intensiivsust või mahtu, suudab näha pikemat perspektiivi ja arendada mängijat, pidades silmas tulevikku, mitte järgmisi võistlusi või vanemate kaebusi. Võistlusmängija treener peab teadma võistlusteks vajalikke reegleid, omama piisavat mänguoskust, et treenida mängijaga, oskama võõrkeeli ja suutma broneerida lennukipileteid ning hotelle.

Kust saada infot treenerite kohta?

Suust suhu liikuv info ei ole küll alati usaldusväärne, kuid siiski arvestatav infoallikas. Tasuks küsida infot mitmelt allikalt ja muidugi uurida, millele üks või teine arvamus toetub.

Hea indikaator on ka treenerite kutsetase. Selle puudumine või madalama taseme omamine ei välista kindlasti oskuste olemasolu, kuid võiks tekitada küsimusi. Kompetentse treeneri jaoks ei ole kutsetaseme läbimine probleem ja pidevalt ennast täiendades ei tohiks ka vajalike koolitustundide saamine olla teab mis keeruline. Nii tekitab kutsetaseme puudumine küsimusi kas probleem on laiskuses või oskustes?

Ja kuulake mängijat. Hea treener suudab lapse tööle panna ilma temaga tülli minemata. Lõppkokkuvõttes peab ju tahe treenida tulema mängijalt endalt, mitte vanemalt või treenerilt. Kui treener ei suuda mängijat motiveerida või ei sobi kokku nende iseloomud, siis peab mõtlema koostöö jätkamise mõtekusest. Seda emotsioonideta ja rahulikult.

Tekst: Aleksander Jürgens, ETL treenerite ja kohtunike toimkonna juht

 

 


Uudiskiri

Registreeru uudiskirja saajaks



Sponsorid

Kuldsponsorid


Hõbesponsorid


Toetajad