EESTI TENNISE LIIDU VSIOON JA MISSIOON AASTAKS 2013………………………………………………………………….… 6 Visioon………………………………………………………………………………………………………………………….… 6 Missioon………………………………………………………………………………………………………………………….. 6
EEST TENNISE LIIDU STRATEEGILISED EESMÄRGID AASTAKS 2013……………………………………………………..…. .6 Strateegilised eesmärgid………………………………………………………………………………………………………. 6 Tegevusvaldkonnad ja nende põhieesmärgid………………………………………………………………………………… 6 Laste-, noorte ja juunioride tennis……………………………………………………………………………………………….… 6 Tipptennis…………………………………………………………………………………………………………………..………… 6 Seeniortennis………………………………………………………………………………………………………….………….… 7 Klubitennis……………………………………………………………………………………………………………………….….. 7 Treenerid…………………………………………………………………………………………………………………………….. 7 Kohtunikud…………………………………………………………………………………………………………………………… 7 Klubid………………………………………………………………………………………………………………………………… 8 Tennisebaasid ja tennisemängu võimalused……………………………………………………………………….…………… 8 Tennise populariseerimine………………………………………………………………………………………………………… 8 Tennise administreerimine………………………………………………………………………………………………………… 8
TEENUSED, KLIENDID JA PARTNERID………………………………………………………………………………………..…… 9 Teenused ja kliendid……………………………………………………………………………………………………….…… 9 Partnerid……………………………………………………………………………………………………………………..…… 9
SEIRE JA HINDAMINE…………………………………………………………………………………………………………….…… 9
Arendus- ja tegevuskava – tegevuste loetelu, mille alusel toimides viiakse teenused klientideni ja tagatakse organisatsiooni areng. Avalik sektor – riigi ja omavalitsuse asutused ja organisatsioonid, mis vahendavad, osutavad ja pakuvad kodanikele avalikke kaupu ja teenuseid. Erasektor – üldmõiste, mis tuleneb avaliku võimu ja erasfääri lahutamisest ning hõlmab endas kahte põhilist koostisosa: ärisektorit ja mittetulundussektorit oma institutsionaalses kogumis. Ettevõtja – iseseisev majandusüksus, juriidilise vormiga füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing. Huvigrupp – inimeste grupp ja üksikisikud, kellele teatud tegevus või kavandatav poliitika avaldab otsest mõju Kompetents – teadmiste, kogemuste ja oskuste loetelu, millele peab vastama organisatsioon Missioon – organisatsiooni olemasolu lühipõhjendus. Partnerlus – huvitatud osapoolte kaasamine tegevuste kavandamisel ja rakendamisel Prioriteet – esmatähtis, millega arvestatakse eesmärke püstitades ja tegevusi kavandades. Regioon – mistahes piirkond Eesti Vabariigis, mis võib hõlmata vastavalt kontekstile mitut valda või maakonda Strateegia – kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks määratud üldine teostustee, mis arvestab tugevusi ja nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte Strateegiline aspekt – organisatsiooni nn. konkurentsifaktor Strateegiline eesmärk – on eesmärk, mille edu korral või ebaõnnestumisel on kõige enam otsustavam ja otsene mõju organisatsiooni edule Tegevussuund – olemuslikult sarnaste tegevuste kogum, mille kaudu kavatsetakse saavutada püstitatud eesmärgid. Tenniseklubi – vabatahtlikkuse alusel loodud ühendus, viimaks ellu endale võetud põhikirja järgseid eesmärke ja kohustusi. Tennisekool – tegutseb laste, noorte ja juunioride tennisealasel arendamisel haridus- ja teadusministri antud koolitusloa alusel, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Tennisemängijad Lapsed – kuni 10-aastased tennisemängijad Noored – 10-18-aastased tennisemängijad Mehed ja naised – 19-35-aastased tennisemängijad Seeniorid – üle 35-aastased tennisemängijad Klubimängija – igas vanuses tennisemängija, kes on ka tenniseklubi liige Visioon – soovitud tulevikuseisund, mille poole organisatsioon oma tegevuses püüdleb. Ühiskondlik väärtus (-kasu, -hüve, -mõju) – loodud uus väärtus (lisaväärtus) Üldsus – iga isik, isikud või inimeste rühmad, kellel on selgesti tajutav huvitatus või osalisus konkreetses küsimuses
Põhimõtted ja väärtused Liidu tegevust läbivad põhimõtted ja väärtused:
Avatus - - Liit on oma tegevuses suunatud väljapoole st omab aktiivset kontakti erinevate organisatsioonidega ning on uute, spordi arengule kaasaaitavate projektide käivitamise ja läbiviimise toetajaks. - Igal Liidu liikmel on õigus öelda välja oma arvamus, juhtida tähelepanu ebakõladele ja rääkida kaasa Liitu puudutavate otsuste langetamisel. - Liit järgib oma tegevuses ausa mängu põhimõtteid.
Demokraatlikkus – - Liikmete osalemine juhtorganites esindajate kaudu. - Otsustamine liidu juhtorganites poolthäälte enamuse alusel. - Kõigis otsustustes taotletakse konsensust.
Initsiatiivikus – - Initsiatiivi ja omaalgatuse toetamine
Koostöö ja partnerlus – - Kõigi huvitatud osapoolte kaasamine tegevuse kavandamisel, rahastamisel ja rakendamisel ning üksteist toetavad töösuhted
Liikmete lojaalsus – - Liidu liige on lojaalne Liidule ega ohusta oma organisatsiooni tegemistega kunagi Liidu mainet. - Liidu liige ei diskrediteeri peetavat ametit ega kolleegide mainet.
Põhikirja, traditsioonide järgimine – - Heade, eetiliste tavade järgimine, Liidu liikmete omavahelises suhtlemises, Liidu ja tema liikmete hea nime ja väärika maine kujundamine. - Oma sümboolika kasutamine Liidu esindamisel.
Tegutseb liikmete huvides – - Liidu orientatsioon tulemuse saavutamisele liikmete juures. - Liikmete ühishuvide kaitsmine ja esindamine. - Liikmete st. klubide liikmete omaks pidamine ning võimaluste otsimine sportlaste toetamiseks ja tunnustamiseks.
Tervete eluviiside propageerimine – - Arengu, tegevuste toetamine, mis tagab tervislike eluviiside väärtustamise
Usaldusväärsus – - Liit loob oma tegevusega liikmete, partnerite ja klientide vahel vastastikuse arusaamise ja usalduse õhkkonna.
Uuenduslikkus – - Liidu liikmete õppimisvõime arendamine ning uuenduslike ideede ja tegevuste toetamine. - Liidu poolt koolituse pakkumine partneritele ja klientidele. - Liidu organisatsiooni ülesehituses ja tegevuses kaasaegsete meetodite ja vahendite rakendamine.
SISSEJUHATUS Arengukava olemus Käesoleva kava objektiks on MTÜ Eesti Tennise Liit, mis asutati eesmärgiga : 1) edendada Eesti tennist ja propageerida tennisemängu elanikkonna kehalise ja vaimse jõu tõstmiseks; 2) arendada liikmesklubide ja koostööpartnerite ühistegevust.
MTÜ Eesti Tennise Liit on katusorganisatsiooniks järgmistele spordiklubidele ja ühendustele:
1. Tallinna Kalevi Tenniseklubi 2. Tallinna Kalevi Tennisekool 3. ES Põhjakotkas 4. Nõmme Tenniseklubi 5. Evald Kree Spordimaailm 6. Alo Ojassalu Tennisekool 7. TOPP Tennis Team 8. Tenniseklubi Sandra 9. Spordikeskus Dvigatel 10. Spordiklubi Muuga VTK 11. Tartu Akadeemiline Tenniseklubi 12. Tartu Tenniseklubi Viktor 13. Forseliuse Tenniseklubi 14. Pärnu Tenniseklubi 15. Pärnu Kesklinna Tennisekeskus 16. Pärnu Kesklinna Tenniseklubi 17. Tenniseklubi Fellin 18. Tenniseklubi Promenaad 19. Tenniseklubi Reket 20. Rakvere Tenniseklubi 21. Tenniseklubi Fama 22. Tenniseklubi Fortuna 23. Tamsalu Tenniseklubi 24. Hiiumaa Tenniseklubi 25. Nuustaku Tenniseklubi 26. Elva Tenniseklubi 27. Kuusalu Tenniseklubi 28. Türi Tenniseklubi 29. Põlva Tenniseklubi 30. Saaremaa Tenniseklubi SINNET 31. Tenniseklubi Topspin 32. Sport-Tennis MTÜ 33. Narva Tenniseklubi 34. Audentese Spordiklubi 35. TopTen 36. Laulasmaa Tenniseklubi 37. Tenniseklubi Legend 38. Tenniseklubi Altius-KT 39. Klubi TC Avantage 40. Spordiklubi TC 2000 41. TTÜ Spordiklubi 42. Movses Kazinjani Tenniseklubi 43. BK Tartu Tenniseklubi 44. Tenniseklubi Artemis 45. Toomas Suursoo Tenniseklubi 46. Coral Club 47. Real Tennis Club 48. Narva Kesklinna Tenniseklubi 49. Tenniseklubi XO 50. Eesti Tennise Toetusühing
Liidust peab välja kujunema organisatsioon, mis tegutseb eelkõige oma liikmete ja Eesti tennise arengu huvides. Läbi liidu tegevuse peab paranema liidu liikmete koostöövõime, partnerlus avaliku sektoriga ja valdkonna seadusandlik regulatsioon, kasvama klientide, partnerite teadlikkus.
Käesolev kava määratleb Liidu arengu eesmärgid, mis on aluseks ühenduse tegevussuundade ja detailsete tegevusplaanide väljatöötamiseks. Arengukava on koostatud aastateks 2008 -2015. Arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest:
• MTÜ Eesti Tennise Liit põhikirjast • MTÜ Eesti Tennise Liit arengukavast 2007-2010
Arengukava koostamise eesmärgiks on kujundada ühine arusaam Liidu ülesannetest ja arengusuundadest, et tagada läbi mõtestatud ja sihipärase tegevuse Liidu stabiilne areng, mis aitaks efektiivselt ellu viia Liidu liikmete ühishuve.
Strateegia koostatakse viieks aastaks, kusjuures peale igat lõppenud aastat antakse toimunud tegevusele hinnang ning vastavalt vajadusele viiakse sisse muudatused.
Käesolev dokument on koostatud Eesti Tennise Liidu juhatuse algatusel ja liikmete esindajate osavõtul.
EESTI TENNISE LIIDU MISSIOON JA VISIOON AASTAKS 2015
• Visioon • ETL-i on rahvusvaheliselt edukas ning laia kandepinnaga spordiala liit Eestis.
• Missioon • ETL-i on katusorganisatsiooniks Eesti tenniseklubidele ühendades neid edasiviivale koostööle ning tagades tennise populaarsuse kasvu ja järjepideva tasakaalustatud arengu
EESTI TENNISE LIIDU STRATEEGILISED EESMÄRGID AASTAKS 2015
• Kasvatada tennisemängijate arv kolmekordseks • Kasvatada tennisetreenerite arv kahekordseks • Kasvatada tennisebaaside arv kahekordseks • Kasvatada klubide arv kahekordseks läbi klubide väärtustamise ja selleks vajaliku keskkonna loomise • Kasvatada ETL-i eelarvet 10% aastas, eesmärgiga saavutada avaliku sektori rahastamise osakaaluks 40 %
Liidu tegevuse olulised strateegilised valdkonnad on: • Laste-, noorte- ja juunioride tennis • Tipptennis • Seeniortennis • Klubitennis • Treenerid • Kohtunikud • Tenniseklubid • Tennisebaasid ja tennisemängu võimalused • Tennise populariseerimine • Tennise administreerimine
Liidu kriitilised edutegurid (edueesmärgid), hindamiskriteeriumid, eesmärgi tasemed 2013 (alustase 2007) ja tegevused rühmitatuna strateegiliste aspektide kaupa on
Tegevusvaldkonnad ja nende põhieesmärgid
LASTE- , NOORTE- JA JUUNIORIDE TENNIS o Suurendada tennisega tegelevate laste, noorte ja juunioride arvu kuni 9000-ni o Suurendada noorte võistlusmängijate arvu kuni 1/3-ni tennisega tegelevatest lastest o Luua noorte ja täiskasvanute ühisliigad o Tihendada konkurentsi o Kaardistada üleriigiliselt noormängijad nende andekuse, füüsiliste eelduste, treenimisvõimaluste ja muude kriteeriumide alusel o Initsieerida regionaalsete spordiklasside teket o Leida treenerid regionaalsetesse tennisekeskustesse o Luua noortekoondistele tipptasemel treening- ja võistlustingimused o Kaasata välistreenereid o Korraldada Eestis vähemalt kuus TE ja kaks ITF noorteturniiri
TIPPTENNIS o Vähemalt 1-3 mängijat ITF TOP 100 hulgas o Vähemalt 2-6 mängijat ITF TOP 200 hulgas o Vähemalt 1 meesmängija ATP TOP 100 hulgas o Vähemalt 2 meesmängijat ATP TOP 500 hulgas o Vähemalt 1 naismängija WTA TOP 20 hulgas o Vähemalt 2 naismängijat WTA TOP 100 hulgas o Vähemalt 2 naismängijat WTA TOP 500 hulgas o Jõuda Fed Cupi naiskonnaga maailmaliiga üleminekumängudele o Kinnitada Davis Cupi meeskonnaga kanda II liigas o Korraldada Eestis vähemalt kaks meeste $15 000 ja üks meeste $25 000 ITF turniiri aastas o Korraldada Eestis vähemalt kaks naiste ITF turniir aastas
SEENIORTENNIS o Mees-, nais-, ja seeniormängijate arvu viimine 4000-ni o Mees-, nais-, ja seeniormänguliigade toomine ETL-i egiidi alla o Mees-, nais-, ja seeniormänguliigade edasiarendamine o Mees-, nais-, ja seeniormängijate liitmine klubilisse tegevusse o Palgaline töökoht ETL-i sekretariaadis seeniortennise arendamiseks o Eesti tennisemängijate andmebaasi täiustamine o Seenioridele täiendava võistlussarja ja rankingsüsteemi loomine o Regionaalse klubide karikasarja käivitamine harrastajatele o Aktiivne osalemine seenioride ITF-turniiridel väljaspool Eestit, täiendavate rahastamismehhanismide leidmine
KLUBITENNIS o Suurendada tennisega tegelejate arvu 12 000-ni o Suurendada võistlusmängijate arvu kuni 1/3-ni tennisega tegelejatest o Tihendada konkurentsi o Mees-, nais-, ja seeniormängijate arvu viimine 4000-ni o Mees-, nais-, ja seeniormänguliigade toomine ETL-i egiidi alla o Mees-, nais-, ja seeniormänguliigade edasiarendamine o Mees-, nais-, ja seeniormängijate liitmine klubilisse tegevusse o Käivitada regionaalsed ja erineva tasemega klubitenniseliigad ja -sarjad o Arendada edasi ja korraldada täiskasvanute GP-sarja o Varustada võistlused kvaliteetse kohtunikuteenusega o Suurendada klubide osakaalu ja kaasatust Eesti tenniseelus o Eesti tennisemängijate andmebaasi täiustamine o Initsieerida klubide kodulehtede loomist ja arendamist o Luua üleriigiline liigadesüsteem koos ränkingu arvestusega
TREENERID o Tagada treeneritele motiveeriv koolitusprogramm o Tõsta kvalifitseeritud treenerite arvu 200-ni o Tõsta järk järgult treenerite kvalifikatsiooni o Koolitada treenereid meditsiini, psühholoogia, toitumise ja massaaþi vallas o Motiveerida treenereid omandama erialast kõrgharidust o Viia klubitreeneri miinimumnõudeks treeneri baaskoolituse olemasolu o Tuua Eestisse maailma juhtivaid tennisespetsialiste treenerite koolituse läbiviimiseks o Väärtustada treeneri kvalifikatsiooni ja tõsta treener-pedagoogi imagot ja autoriteeti o Lähetada Eesti treenereid ITF Level 2 koolitusele ja korraldada selliseid koolitusi ka Eestis o Palgata 2-3 tipptasemel välistreenerit
KOHTUNIKUD o Tagada vähemalt 6 rahvusvahelise kategooriaga (5 valget märki ja 1 pronksmärk) kohtuniku olemasolu o Iga-aastaselt korraldada koolitus GP etappide peakohtunikele ja käivitada pukikohtuniku litsentsi koolitussüsteem o Koolitada välja vähemalt 10 Eesti pukikohtuniku litsentsi omavat kohtunikku
KLUBID o 12000 harrastajat klubide liikmetena o 100 ETL-i aktiivset liikmesklubi ja tennisekooli o Baase omavate, noortega tegelevate tugevate ning aktiivsete tenniseklubide teke o Reorganiseerida klubide karikavõistlused eri tasanditel o Soodustada klubidevahelist suhtlust o ETL-i igakülgne abi klubidele läbi nõustamise o Kohalike aktivistide leidmine o Luua klubide kategoriseerimise alused ja läbi nende väärtustada klubide tegevust
TENNISEBAASID JA TENNISEMÄNGUVÕIMALUSED o 100 uut siseväljakut o 200 uut välisväljakut (100 uut kunstmuruväljakut ja100 palliseina) o KOV ja investorite tegevuse toetamine o Väljakumeistrite leidmine ja koolitamine uute väljakute hooldamiseks o Leida lahendused kasutuseta väljakutele (vahetada kattematerjal, kasutada liivaväljakutele uut tehnoloogiat) o Soetada ETL-le turniiride läbiviimiseks baasvarustus
Aktiivsed väljakuarendused 2008-2009 TALLINN, TONDI 7 sv+ 7 vv JÕGEVA 2 vv TARTU 3 sv RAPLA, VALTU 2 vv PÄRNU KTK 4 sv KOSE 3 vv PÄRNU TK 2 sv TORMA 2 vv RAKVERE 4 sv VALGA 2 vv HAAPSALU 3 sv VILJANDI 2 sv KURESSAARE 2 vv+ 2 vv MAARDU 2 vv KÄRDLA 1 vv ELVA 3 sv
Aktiivsed väljakuarendused 2010-2013 TALLINN, KALEV 4 sv NARVA-JÕESUU 4 sv+ 4 vv TALLINN, NÕMME 4 sv TARTU 6 sv TALLINN, KADRIORG 4 sv RAPLA 3 sv TARTU, TÕRVANDI 4 sv TABASALU 4 sv KURESSAARE 4 sv VIIMSI 3 sv KOHTLA-JÄRVE 4 sv VÕRU 3 vv VÕSU 2 vv NARVA 4 sv KÄRDLA 2 sv ELVA 3 vv
TENNISE POPULARISEERIMINE o Kasvatada tennise populaarsust – käivitada kampaania “Eesti – tenniseriik” o Populariseerida tennisemängu regioonides tippude abil (näidistreeningud/mängud) o Kodulehe järjepidev arendamine ja operatiivne uuendamine o Muuta koduleht atraktiivseks suhtlus- ning meelelahutuskeskkonnaks o Leida väljundeid TV-s (“tennis tähtedega”, tennisekool teles jms) o Firmaürituste korraldamine, firmaliiga o Tagada sponsorite ja toetajate jätkuv huvi ja toetus o Valmistuda ja tähistada väärikalt Eesti Tennise 100-ndat aastapäeva o Anda välja tennist populariseerivat kirjandust sh. ajakirja „Tennis“ ja raamat „Eesti tennis 100“ o Leida inimesed, kes on võimelised ala populariseerimisel oma panuse andma o Meediamonitooring ja tulemuste mõõtmine
TENNISE ADMINISTREERIMINE o ETL mehitamine pädevate ja motiveeritud töötajatega o Kompetentse ja õppiva organisatsiooni loomine o Valitud kogude reorganiseerimine o Kaasaegsete töötingimuste loomine administratsioonile o Sisemised otsuste, tegevuskavade ja –plaanide tähtaegne täitmine ja täpne järgimine o Demokraatlik juhtimine ja selgitatud ühishuvid o Välissidemete arendamine o Kodulehe uuendamine ja atraktiivseks suhtlus- ning meelelahutuskeskkonnaks muutmine o Juhatuse ja teiste organite otsuste regulaarne publitseerimine o Eelarvevahendite efektiivne kasutamine
TEENUSED, KLIENDID JA PARTNERID Teenused ja kliendid Liidu peamised teenused oma klientidele on:
Partnerid Liidu peamisteks partneriteks oma eesmärkide täitmisel on: - ETL-i liikmesklubid - Omavalitsused - Eesti Olümpiakommitee - Kultuuriministeerium - ETL-i toetajad ja sponsorfirmad - Teised spordialaliidud - Üle-eestilised spordiühendused - Meediapartnerid
SEIRE JA HINDAMINE
Seire ja hindamise eesmärgiks on koguda informatsiooni, et strateegia kujundajad ja administreerijad saaksid tagasisidet strateegia elluviimise EDUKUSE ja TULEMUSLIKKUSE kohta, st. kui hästi kavandatu praktikas toimib ning kas ollakse saavutamas seatud eesmärke.
Läbiviidud tegevuse eesmärkidele vastavuse hindamine ja käesoleva strateegia-dokumendi läbivaatamine ja uuendamine toimub liikmete ettepanekute alusel juhatuse poolt vähemalt üks kord aastas.
LISAD Ajalugu
1895 -esimene dokumentaalne tõend tennisest Eestis. Ajaleht “Revalsche Zeitung” kirjutab 12. juulil: “Eile kell 5 pärast lõunat toimus Kadriorus Bade-Salonis lawn-tennise väljaku avamine.”
1898 -Kadrioru velodroomi väljakutel korraldati turniir, kuid osavõtjateks olid ainult Eestis elanud välismaalased.
1913 -Eesti spordiselts “Kalevi” korraldatud turniiril osales 20 meesmängijat. Seda võistlust loetakse ametlikult Eesti tennise sünniks. Esikohale tuli tsaariarmee ohvitser Otto Mamers.
1920 -peeti esimesed Eesti meistrivõistlused. Üksikmängus tulid esikohale Ernst Turman ja Ilse Grünberg.
1921 -Kadriorus asutati Tallinna Lawn-Tennise ja Hockey klubi. Väljakud asuvad seal tänini, nüüd on nende omanik “Sini-Valge” klubi.
1922 -Eesti Tennise Liidu asutamine. Liit loodi ühendamaks kõiki Eestis tegutsevaid tenniseklubisid.
1934 -Eesti Tennise Liit astus Rahvusvahelise Tennise Liidu liikmeks ja osales esimest korda Davis Cupi turniiril. Eesti kaotas Poolale 0:5.
1939 -iseseisva Eesti viimased meistrivõistlused enne okupatsiooni. Meestest tuli kaheksandat korda meistriks Kristjan Lasn ja naistest seitsmendat korda Veera Nõmmik.
1945 -pärast sõjast tingitud pausi mängiti esmakordselt Eesti NSV meistrivõistlused.
1945 -Ottomar Alas tuli esimese eestlasena NSV Liidu meistriks. Ta võitis koos Tatjana Nalimovaga segapaarismängu.
1959 -Toomas Leius tuli Wimbledoni noorteturniiri võitjaks.
1961 -Eesti tõusis NSV Liidu juhtivaks tennisevabariigiks, mida tähistas esikoht üleliidulistel võistkondlikel meistrivõistlustel. Saavutust korrati 1963. aasta rahvaste spartakiaadil ja 1965. aasta võistkondlikel meistrivõistlustel. Kõigil juhtudel juhendas Eesti koondist Evald Kree.
1965 -Eesti võitis NSV Liidu meistrivõistlustel esmakordselt mõlemad üksikmängukullad – Toomas Leius ja Tiiu Soome. Sama kordasid kolm aastat hiljem Leius ja Tiiu Kivi.
1987 -Andres Võsand tõi Eestile segapaarismängus viimase meistritiitli NSV Liidust.
1991 -pärast taasiseseisvumist taastati Eesti Tennise Liidu koht Rahvusvahelises Tenniseföderatsioonis.
1993 -Eesti asus uuesti osalema Davis Cupil ja esmakordselt võttis osa maailma naiskondlikust turniirist ehk Federation Cupist.
2000 -Kaia Kanepi tuli noorte Euroopa meistriks
2001 -Kaia Kanepi võitis Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste noorteturniiri.
OLEMASOLEV OLUKORD
Tippsport
• Eesti tasemel mängijaid – mehi ca 50, naisi ca 20 • Rahvusvahelisel tasemel mängijaid – mehi 5 (Künnap ATP726, Zopp ATP1251, Põldma, Ivanov ATP1247, Irdoja 1427), naisi 4 (Kanepi WTA54, Ani WTA145, Rüütel WTA163, Matojan WTA992) • Federation Cup Euro Aafrika tsooni I grupp • Davis Cup Euro Aafrika tsooni III grupp
Võistlustennis
• Üks rahvusvaheline turniir – Saaremaa Open 2008 (10 000 ITF) • Eesti noori tennisega tegelejaid ca 3000 vanuses 8-18 a. • 300 võistlusmängijat vanuses 8-18 a. • Talvine lastetennise sari, koolitennise programm • Aastaringne noorte GP sari • 5 rahvusvahelist noorteturniiri + suvised ja talvised MV • TE edetabelis U14 – 1 poiss TOP 100 • TE edetabelis U16 – 2 poissi TOP 100 • ITF edetabelis U18 – TOPP 100-s ei ole kedagi • Noortekoondised ja vastutavad treenerid + välispeatreener
Harrastustennis
• Ca 1300 harrastusmängijat • Toimivad harrastusmänguliigad – meestel kolm üksikmänguliigat ja kaks paarismänguliigat, naistel kolm üksikmänguliigat, segapaarismängusari Mixtuur • Toimub hulgaliselt klubiturniire (MV, igamehepaarismängud, sõpruskohtumised) • Osalemine harrastusliigades kasvab aasta aastalt • Toimuvad seenioride EMV • Toimub seenioride maavõistlus Soomega • Toimub 2 rahvusvahelist seenioride ITF-i turniiri Eestis • Eesti osaleb seenioride tiitlivõistlustel ca 5-s vanuseklassis • Toimub koostöö Eesti Spordiveteranide Liiduga
Treenerid
• Ca 100 treenerit, kes töötavad lastega (73 kutsetunnistusega, 4 V taseme treenerit, 3 IV taseme treenerit, 7 III taseme treenerit, 30 II taseme treenerit, 29 I taseme treenerit) • Iga-aastased koolitused algtasemele ja ka võistlusspordiga tegelevatele treeneritele kokku 100 h
Kohtunikud
• 4 rahvusvahelise taseme kohtunikku • 2 koolitust aastas (reeglid, GP-turniirid ja pukikohtunike koolitus)
Klubid
• Ca 75 tenniseklubi üle Eesti, neist 50 ETL-I liikmed, noortega tegelevad ca 30 klubi • Põhiline klubitegevus: o 80 % Tallinn ja Harjumaa o 5 % Pärnu o 3 % Tartu o 15 % Muu • Klubide tegevusaktiivsus regionaalselt väga madal
Tennisebaasid ja tennisemängu võimalused
o Siseväljakute olukord o 81 siseväljakut o neist 16 väljakut koolivõimlates vms. o neist 25 väljakut täispuhutavates hallides
o Välisväljakute olukord o 182 välisväljakut o 127 liivaväljakut
Tennise populariseerimine
• Töötav veebilehekülg • Mahukas erialane ajakiri (Tennis) • Üritused erinevatele sihtgruppidele • Meie parimate tennisistide (eelkõige naiste) hea esinemine suurvõistlustel • Spordiala elitaarne maine
Tennise administreerimine
• Värskelt valitud ja aktiivne juhatus ja president • Moodustatud tegevustoimkonnad • Palgatud uus peasekretär ja tehniline assistent • Kasvanud eelarve • Palju uusi inimesi tennise administreerimise juures
Liit näeb oma töös järgmisi tugevaid ja nõrku külgi
TUGEVUSED JA NÕRKUSED
• Arvestatav naiste tase • Tugev noorte peatreener • Moodustunud nn Treenerite Komitee, kes koosneb välispeatreenerist, vanuste vastutavatest treeneritest ja toimkonna juhist (vaatlejatena FC kapten ja BLRT tiimi treener) • Organiseeritud noortekoondiste tegevus • Organiseeritud lastetennise sari • Noortekoondiste treeneritel “hirmus tahtmine teha” • Pikaajalise kogemusega treenerkond • Uute noorte treenerite pealekasv • Moodustunud nn Treenerite Komitee, kes koosneb välispeatreenerist, vanuste vastutavatest treeneritest ja toimkonna juhist (vaatlejatena FC kapten ja BLRT tiimi treener) • Treenerite kutsekvalifikatsiooni omandamise süsteem • Level 2 ja Level 3 koolituse läbinud treenerite olemasolu • Tugevate klubide olemasolu, kasv ja areng • ETL-i suhtlus klubidega aktiviseerunud • Klubide suurenenud huvi arendada baase • Hästitoimivad harrastusliigad • Harrastusliigade populaarsuse kasv • Hulk aktiivseid inimesi harrastustennise organiseerimise juures • Harrastusmängijate arvu kasv • Aktiivne baaside arendus 16-s paigas üle Eesti • Usalduse kasv ETL vastu • Koostöö hallide, kattematerjalide jms. tarnijatega • Hea meeskonnatöö erinevate projektide puhul • Eesti meedia positiivne suhtumine tennisesse kui spordialasse • Kasvav huvi tennise vastu igal tasemel • Juhatus ja president aktiivsed ja motiveeritud • Toimkondade töö on professionaalne ja aktiivne • Toimiv treenerite kogu • Kolmekordistunud ETL-i eelarve• • Madal rahvusvaheline tase, eriti meestel ja noortel • Väike võistlusmängijate arv • Vähene kandepind, madal konkurents • Vähesed võistlusväljundid erinevatele tasemetele • Noortetennis väga Tallinnakeskne • Ebamäärases olekus koolitennise programm • Meedia vähene huvi noorte vastu • Baaside vähesus, regionaalne ebaühtlus • Kvalifitseeritud treenerite puudus • Pikaajalise mängijate kasvatamise ja arendamise süsteemi puudus • Nõrk motiveeritus kasvatamaks rahvusvahelise klassi sportlasi • Treeneritöö nõrk kvaliteet ja vähene orienteeritus tippsportlase kasvatamisele • Puudub kogemus tippmängijate koolitamiseks • Palju “paberil” klubisid • Paljudes klubides puudub sisuline tegevus • Klubide ja ETL-i vahelise nõrga side pärand • Klubide selge rahastamisskeemi puudumine • Seenioride kaasalöömine turniiridel väheaktiivne • Detailse andmebaasi puudumine harrastajatest ja seenioridest • ETL-i roll harrastus- ja seeniortennises olnud “hägune” • Suur hulk harrastajaid ei pea oluliseks kuulumist tenniseklubide liikmeskonda • Turniiride vähesus seenioridele vanuseklassis alates 35+ • Osavõtu aktiivsus vanuseklassiti liiga kõikuv • Naismängijate vähene osavõtt seenioride võistlustel • Olemasolevate väljakute arv ei võimalda arengukava täitmist • Palju korrastamata liivaväljakuid • Eraväljakud kaardistamata, vähene side omanikega • Varustuse ja tegevuse puudumine koolides • Napib tööjõudu pingelisematel tööperioodidel • Ürituste organiseerimine ja läbiviimine raskendatud väljakute nappuse tõttu. • Tennise “publikuüritusi” Eestis väga vähe • Ebapiisav tippspordi administreerimise pädevus • Väheaktiivsed kogud peale treenerite kogu • Väikesed ruumid administratsiooni tööks • Vähene koostöö kogemus • Vähene efektiivsus • Vähene avalik info juhatuse ja administratsiooni tegevusest ja otsustest
